Vaadates kinnisvaraportaalides olevaid kuulutusi, on nende kvaliteet pehmelt öeldes ebaühtlane. Kuidas koostada kuulutust (sh tekst, fotod, väljad), mis tekitab potentsiaalsetes klientides reaalset huvi ja usaldust, sellest kirjutab Kaanon Kinnisvara maakler Annemai Tuvike.

Kuulutuse tekst

Informatiivsus

Olen tähele pannud, et tihti kirjutatakse detailselt lahti, millest vara koosneb: kaks magamistuba, esik, elutuba, WC-vannituba, köök. Kui aga on tehtud head fotod, siis klient saab juba fotodelt (ja ruumiplaanilt) aru, milline on planeering. Ehk siis küsimus on, kas ikka kirjutada uuesti välja, mis on juba fotodelt näha ja seeläbi teksti pikemaks teha. Seda eriti väiksemate varade puhul, suuremate varade planeeringu kirjeldus on kindlasti rohkem põhjendatud.

Pigem on oluline, et tekstis on kirjas info, mida klient fotodelt ei näe ja mis teda antud vara juures võib huvitada, proovida tunnetada neid n-ö puutekohti. Näiteks, millised on ühistuplaanid, kõrvalkulud, kas ja milline mööbel/tehnika jääb korterisse, kuidas on lahendatud parkimine, kas korteri juurde kuulub panipaik jne. Samuti: kas varal on rohkem kui üks kütteallikas? Okei, pilte vaadates näed radiaatorite järgi, et on kaugküte või siis paistab silma uhke kamin. Aga mitmetel korteritel on erinevalt lahendatud ka juurde tulev elektriküte, mis põhiliselt siiski on põrandakütte näol.

Väga oluline on tekstis mainida ka remondifondi/laenumakse olemasolu ja summa, et klient oleks koheselt teadlik lisakuludest, mis varaga igakuiselt lisaks traditsioonilistele kõrvalkuludele (vesi, küte, haldustasud, elekter jne) kaasnevad (kui kaasnevad).

Mõistlik on kuulutuses tutvustada vara ümbruskonda. Kui klient vaatab maja/korterit piirkonnas, mis on tema jaoks uus, siis on hea, kui ta saab kuulutusest kasvõi üldsõnaliselt teada, kuidas on lood infrastruktuuriga, kui kaugel asuvad koolid-lasteaiad-poed jmt.

Kindlasti on oluline kuulutuses välja tuua, kui kiirelt saab uus omanik vara kätte. Vahest on tõesti nii, et korter vabastatakse juba samal päeval, aga on ka olukordi, kus vara kättesaamine võibki toimuda alles kahe või enama kuu pärast. Seda võiks klient kindlasti teada enne varaga tutvuma tulemist, et osapooled ei raiskaks mittesobivuse korral oma aega.

Üürivara puhul teksti lõpus: mida on vaja lepingu sõlmimisel tasuda. Üldjuhul on selleks esimese kuu üür, tagatisraha ja maaklerteenuse kasutamise puhul ka vahendustasu. Igati argumenteeritav ja maitse küsimus on, kas sinna juurde kirjutada ka täpsed summad. Psühholoogilisest aspektist tulenevalt pole ise konkreetseid summasid maininud. Esiteks on summade puhul tihtipeale läbirääkimisruumi ja teisalt mõjub see psühholoogiliselt paremini, kui seal täpseid summasid huvilisel kohe silme ees pole.

Teemaplokkide järjekord

Teemade kirjutamise järjestuses ei ole kindlat väljakujunenud ja üldtunnustatud ABC-d. Tegu on igaühe maitse ja stiili küsimusega. Minu enda tava on, et kõigepealt kirjutan korterist/majast ehk hoonest üldiselt, seejärel tulevad (kõrval)kulud, parkimine ja panipaik. Edasi ühistuplaanide osa ja ümbruskond. Mõistagi sõltub teemade järjekord paljuski varast endast. Vara väärtuslikumad detailid ja potentsiaalseid huvilisi kõnetada võivad teemad toon ettepoole ja/või tõstan muul moel rohkem esile.

Alapealkirjad ja liigendatus

See, kas kirjutada alapealkirju läbiva suure tähega, nt KÕRVALKULUD, HOONE, SISUSTUS, on taas puhtalt maakleri/müüja/üürileandja maitse ja stiili küsimus. Isiklikult alapealkirju ei kasuta, küll aga tekitan teemaplokkide vahele tühjad read, mis teeb teksti liigenduslikult paremaks ja minu hinnangul juba piisavalt hästi loetavaks.

Teksti pikkus

Ühest soovituslikku kuulutuse teksti pikkust on raske öelda, sõltudes näiteks sellest, kas tegu on müügi või üüriga, vara suurusest, asukohast ja mitmest muust aspektist. Võib-olla siiski suuremad ja kallimad varad nõuavad pikemat, põhjalikumat kirjeldust. Selle asemel aga, et laialivalguvalt ja pikalt hämada, ole konkreetne.

Müügitöö tekstis: jah või ei?

Kindlasti on informatiivsus siinkohal olulisem. Enne müüd/üürid vara välja tänu fotodele kui tekstile, seega minu arvates ei pea kuulutuse tekst olema loovkirjutamise meistriteos koos vägisi punnitatud sõnakõlksudega. Jah, oluline on eristuda, kuid vaadates kuulutuste üldist taset, saab seda edukalt teha läbi konkreetsuse, korrektsuse, põhjalikkuse ja informatiivsuse.

Keeleline korrektsus

Kindlasti mõjutab potentsiaalse huvilise usaldusväärsust kuulutuse osas positiivselt see, kui on korrektne lauseehitus ja puuduvad lihtlabased trükivead. Keegi ei saa eeldada, et kuulutuse koostaja on eesti keele filoloog ja vigu tuleb meil kõigil aeg-ajalt ette, aga võiksime kõik vähemalt püüelda selles suunas, et neid on võimalikult vähe.

Kolm lihtsat soovitust teksti toimetamisel:

• Kui oled teksti enda poolt üle kontrollinud ja rohkem vigu ei leia, siis lase tekst eestikeelsest spellerist läbi;
• Kontrolli, et ei ole topelttühikuid (ctrl + f, vajuta kaks korda tühikut ja otsi);
• Lase endast keeleliselt kompetentsemal sõbral/tuttaval tekst enne avaldamist üle lugeda. 

Kuulutuse fotod

Millest ja kui palju fotosid teha?

Minu tavapraktika on selline (sõltudes siiski varast), et maja eest ja tagant kummastki üks foto. Ruumide puhul ma rohkem kui kahte fotot ühest ruumist ei tee, kui just pole tegu väga suure ruumiga. Tualett/vannituba: kui need ei ole kokku ehitatud ja ei ole väga suured, siis piisab ühest fotost, rohkem ei ole mõtet. Olen näinud kuulutusi, kus on korter, 20-ruudune kööktuba ja 30 fotot ...

Millises järjekorras võiksid fotod kuulutuses olla?

Esipildina tasub alati kasutada atraktiivset fotot. Enamasti on selleks kas äge köök või elutuba avatud köögiga. WC/duširuumi ja maja välifotod võiksid kuulutuses jääda pigem tahapoole. Lisaks, ühe ruumi fotod võiksid olla järjest, grupeering on oluline.

Loe ka artiklit „Kuidas pildistada kinnisvara?“

Ruumiplaani ja kõrvalkulude fotod, päikese liikumine

Ruumiplaani foto võiks juures olla, seda eriti keerukamate planeeringute puhul. Kui aga oskad fotosid teha nii, et planeeringu loeb fotosid vaadates kenasti välja, siis ei ole kohustust ruumiplaani fotot lisada. Siiski, pigem soovitan ruumiplaani kuulutustel kasutada – halba see ju kindlasti ei tee.

Ruumiplaani näide.

Kõrvalkulude puhul teen üldjuhul tabeli, kus on kuluread ja viimase 12 kuu summad. Sealt saab klient kõrvalkuludest kiirelt igati detailse ja ammendava ülevaate.

Kõrvalkulude tabeli näide.

Viimasel ajal olen tähele pannud, et kliendid on rohkem uurinud, seda nii müügi kui ka üüri puhul, kus kohast päike tõuseb ja kuhu loojub – kas on õhtu- või hommikupäike. Seega olen mõelnud hakata päikese liikumise fotot kuulutustes kasutama. Jah, sealt ei pruugi saada täit ülevaadet, sest fotode põhjal on keeruline aru saada, kus pool on näiteks elutoa ja magamistoa aknad. Aga päikese liikumise foto lisamine on kindlasti parem kui mitte midagi. Eks kohapeal lähemalt tutvudes saab päikese liikumist juba põhjalikumalt arutada.

Virtuaaltuur

Võimalusel telli 360-kraadine virtuaaltuur, seda näiteks meilt (vt lähemalt SIIT). Silmapaistvuse ja eristumise seisukohalt annab tuur kuulutusele kindlasti juurde, mis tähendab ka kiiremat teekonda müügi/üürini. Virtuaaltuuri puhul saab huviline varast oluliselt detailsema ülevaate kui pelgalt fotode näol.

Väljad ja lisategevused

Korrektne hind

Korrektse ja üheti mõistetava hinna märkimine tundub justkui elementaarne. Samas olen näinud kuulutusi, kus hinnaks on märgitud 0 või 1 € ... Tekib segadus: kas tahetakse teha enampakkumist? Või oksjonit? Või mida?

Müügilause

Müügilause on kuulutuse juures erilisemalt esile toodud lausejupp (antud näite puhul punasega „Korter läbi kahe korruse!“).

Müügilause peab olema selge, lühike ja lööv, kutsudes kliente kuulutust avama. Eesmärk on leida klientide seisukohalt see kõige-kõige olulisem/huvitavam/kõnetavam aspekt. 

Mõned sobivad näited:

• Madalad kõrvalkulud!
• Eraldi toad!
• Renoveeritud korterelamu!
• Oma murulapp või Suur kinnistu!
• Sisustus hinna sees!
• Looduskaunis kohas mändide keskel

Linnuta ja täida nii palju kui võimalik

Oluline on portaalides ära täita ja linnutada võimalikult paljud lüngad ja kohad, sest tegelikult me ei tea, milliste parameetrite järgi potentsiaalne klient otsingut teostab. Kui kõik (või võimalikult paljud) lahtrid on linnutatud ja täidetud, siis on suurem tõenäosus, et vara jõuab kliendi poolt filtreeritud otsingusse.

Ole aus

Hästi oluline on, et kuulutuses olev info on tõene. Näiteks ei ole mõtet kirjutada kulusid tegelikkusest väiksemaks või suletud netopinda suuremaks. Vara pindala suurus peab kuulutuses olema sama, mis ehitisregistris. Selleks aga, et ruutmeetri hinda näidata madalamana, liidetakse tihtipeale suletud netopinnale juurde rõdu ja/või panipaiga pindalad. Uuematel ehitistel võivad need vahest olla arvestatud korteriomandi koosseisu. Kui ehitisregistris on eluruumi andmete alla arvestatud ka rõdu ja/või panipaiga pindala, siis nii kirjutagi, enamikel juhtudel aga ei saa ega tohi neid suletud netopinna sisse arvestada.

Lisaks ei ole hea märkida vara seisukorda tegelikkusest paremaks. Kui sa pole kindel, kas seisukord on ikka hea, siis kirjuta pigem „keskmine“. Kui klient tuleb varaga tutvuma, siis las ta saab pettumuse asemel parem üllatuse osaliseks.

Dokumentatsioon korda!

See ei puuduta otseselt kuulutuse tegemist, kuid kui on teada, et varaga seotud juriidilistes küsimustes on vajakajäämisi või lahtiseid otsi, siis ei soovita kuulutust aktiveerida enne, kui need teemad on kas täielikult või osaliselt korda tehtud. Kui paned kuulutuse üles, potentsiaalne ostja võtab kiirelt ühendust, aga ta saab näiteks alles kohale tulles teada, et dokumentatsioon on paigast ära, siis tekitab see suure tõenäosusega temas pahameelt. Ja seda ei ole teadupärast kellelegi vaja.

---

Ehk võiks just Annemai Sind kinnisvaraalastes toimingutes aidata? Tema loo, klientide tagasisided ja kontaktid leiad siit:  kaanon.ee/kontakt