Enda maja ehitamise sarja neljandas osas tegi Kaanon Kinnisvara peategelastega juttu tööjõust ning hinna ja kvaliteedi suhtest. Samuti töödest, mida nad teevad ise.

Erkki on ehitusmaterjalide müügiga tegelev tartlane, kes otsustas koos kaasaga ehitada päris oma kodu. Pere eesmärk on tulevased jõulud võtta vastu juba uues kodus. Kaanon Kinnisvaral tekkis mõte protsessi algusest lõpuni kajastada, et pakkuda lugejatele inspiratsiooni ja mõtteid enda kodu soetamise ja/või ehitamise teemadel.

Tutvu ka sarja eelnevate lugudega:

Tööjõu valikud

Nagu esimeses artiklis öeldud, siis ma müün ehitusmaterjale ja puutun kokku väga paljude ehitajate ning ehitusfirmadega, mistõttu on tekkinud hea ülevaade, kes on oma ala spetsialistid, kellega on klapp ning kellel on hea taust ja kvaliteet.

Minu igapäevatöö mängib tööjõu leidmisel ja valimisel väga suurt rolli. Näiteks santehnika paigaldaja sai valitud nii, et klient soovitas oma head koostööpartnerit, kes on usaldusväärne ja kellel on hea tööde kvaliteet. Seega ventilatsiooni, santehnika ja küttega tegelev firma oli võõram kui teised. Aga tema eeliseks oli see, et ta suudab tegeleda kõikide meie jaoks keerukamate teemadega ja juhib neid töid ise. Üldehituse ja viimistlusega on lihtsam, valdame neid teemasid rohkem, saame protsesse ise juhtida.

Üldiselt valin ehitajaid oma heade klientide seast, kellega on aastaid olnud hea koostöö ja kelle hind on mõistlik. Täna on aga paraku tööjõukriis. Näiteks olime kokku leppinud töö heade kipsplaadi paigaldajatega, aga neil lihtsalt ei olnud ajaliselt võimalik tulla ja pidime leidma uue brigaadi. Ülejäänu oleme saanud paika: fassaaditööd, katus, vundament, kõik kaeved – need, keda soovisime, oleme ka saanud ja kõik on enam-vähem sujunud. Eks mõningaid ajalisi tõrkeid
on ikka esinenud.

Ikkagi: kas peatöövõtjaga või -võtjata?

Kui me oma töötunde ei arvesta, siis saame praegu, peatöövõtjata tehes maja ehitatud ca 15-20% odavamalt, kui saaks peatöövõtjaga. Samuti oleme hästi kursis, mis objektil toimub ja saame ise valida võimalikult head töömehed. Aga samas on endal ka rohkem vastustust ja toimetamist.

Hind vs. kvaliteet

Meil on hoiak, et kuna ehitame omale, siis teeme võimalikult hästi.

Me teame, mis hindadega turul töid tehakse ja enamasti ei ole me pidanud konkurssi tekitama. Vundamendi puhul aga oli küll nii, et oli valida kahe hea brigaadi vahel ja valisime selle, kellel oli tööjõudu kohe võtta ja ka hind oli parem.

Samuti näiteks akende valimine: kuu aja jooksul võtsime pakkumised neljast kohast. Hinnad ja tooted olid väga erinevad ning keeruline oli valikut teha. Lõpuks said meile määravaks hoopis meeldiv aknatoon ja kvaliteet ning ka hind oli sobilik.

Eks hinna vs. kvaliteedi osas tasakaalu leidmine ole paras kunst, odavat ja head asja korraga enamasti ei saa. Samas tuleb peas selgeks mõelda, kas natuke kvaliteetsem toode, mis tähendab nt 4000 € lisakulu, on seda ikka väärt või mitte.

Taas tarneraskustest ja hinnatõusudest

Tarneraskused saavutasid haripunkti pigem kevade teises pooles.

Võib öelda, et meil olid asjad hästi läbi mõeldud, me olime kursis, et tarneraskused on suured ja üritasime mõelda kogu aeg mitu sammu ette. Näiteks: ehitusgraafikuid ja tööetappe vaadates nägime, et umbes augusti alguses jõuame fassaaditöödeni, mistõttu tellisime vastavad materjalid juba jaanipäeval ära. Sama oli plokkide ja katusekividega.

Hinnatõusust rääkides, siis natuke oleme läinud eelarvest välja, näiteks fassaadisoojustusega. Samas osade asjadega oleme saanud hakkama eelarves olevast väiksema summaga, näiteks akende ja katuse puhul.

Muidugi on hinnad tõusnud, aga kui hinnad ja kogused läbi korrutasime, siis need vahed ei ole tegelikult nii hirmsad. Linnalegend ütleb tõesti, et kõik on nii kallis, kuid maja ehituses on summad sedavõrd suured, et kui X asi maksab järsku 500 eurot rohkem, siis protsentuaalselt on tegu marginaalse tõusuga. Loomulikult oleks parem, kui hinnatõuse poleks, aga selliste summade puhul pole taolised korrektsioonid ehk nii määravad. Hetkel pole pidanud selle tõttu materjalide valikul järeleandmisi tegema.

Usume, et suutsime hinnatõusudest ja tarneraksustest peenelt läbi hiilida. Eks siinkohal on aidanud eelmises artiklis käsitletud detailne eelarve ja samuti mainitud tõsiasi, et prognoosime töid pikalt ette, tellisime materjalid varakult.

Soovitus: tehke eelarve nii, et oleks rõõm, et saite arvatust odavamalt. Eelarvestage pigem varuga, näiteks me ümardasime eelarves summad keskmiselt ca 5% ülespoole.

Samuti, nagu eelmises postituses viidatud, siis soovitame kindlasti väga põhjalikku eelarvet! Seda õnneks vajab ka pank, kontrollimaks sinu pädevust kõiki majaehitusega seotud samme tehes. Aga lisaks pangale on ka endal põhjalikust eelarvest palju abi.

Ajakava ja graafik

Oleme ehitusega graafikus, siseviimistluse tööd juba käivad.

Väljavõte projektiplaanist.

Kokkuvõtvalt öeldes on läinud nii, et pärast projekteerimist ning võsa jm lõikamist valasime eelmisel sügisel vundamendi ja siis tuli viiekuuline paus. Tänavu alustasime aprilli keskpaigas ning teeme nüüd järjest detsembri lõpuni. Tegelikult oleksime võinud eelmisel talvel ka edasi teha, aga ei tahtnud riski võtta. Talvel oleks ehitus kallimaks läinud ja kindlasti oleks ka kvaliteet kannatanud. Ja eks muidugi on suveilmadega töid parem teha, kui talvel -20 kraadiga võidelda.

Oktoobri alguse seisuga on vähem kui kolmandik jäänud. Kuigi seest on palju teha, siis õnneks välitööde osas, mis võtab rohkem aega, on suurem osa tehtud, sealhulgas fassaaditööd, aknad ja katus.

Vahest on meil korraga olnud maja juures neli erinevat brigaadi, kuna neli-viis erinevat etappi on olnud paralleelselt töös: näiteks küttesüsteemi tööd, krohvimine, elektritööd ja fassaaditiim. Ehk siis 5–6 kaubikut maja ees ... Väike maja küll, aga selle järgi tundub justkui suur objekt. Oleme arvutanud, et kokku käib meie objektilt lõpuks läbi ligikaudu 40–50 ehitustöölist.

Pinnase planeerimine, mullatäide, haljasalade planeering

Me üritame haljastustööde osas sügisel koppadega suurema töö ära teha, et pinnas saaks vajuma hakata. Kevadeks jääb peenhäälestus – riisumine ja muruseemne külvamine.

Peatselt hakkame ümber maja tänavakivide aluseid täitma. Seal on vaja teha veel terrassikaeveid jm kopatöid. Nagu öeldud, siis muruseemneni me see aasta ei jõua. Las pinnas vajub korralikult, teeme haljastuse kevadel. Niikuinii pole mõistlik muru oktoobris külvata – kui seeme ära ei idane, siis võtab külm selle lihtsalt ära.

Vähem kui kolmandik on jäänud.

Projektist kinnipidamine

Suures plaanis oleme projektis püsinud, aga väiksemaid muudatusi on siiski ette tulnud. Näiteks oleme terrassi natuke suuremaks teinud, elektri paigutust ja laelampide asukohti oleme natuke muutnud ja samuti trepi paigutust. Mingeid asju kujutab maja kerkides teistmoodi ja paremini ette kui planeerimisfaasis.

Käed külge!

Igapäevaselt toimetame (õhtuti) ka ise objektil, tehes kergemaid ehitustöid ja ojektijuhtimist, kuid päris müüri ei lao ja plaatimist ei tee.

Mida oleme teinud? Näiteks vundamendi soojustus ja hüdroisolatsioon, põranda soojustusmaterjalide paigaldus, armatuurvõrkude paigaldus ja sidumine, varikatused ning karniisid. Ja muidugi on palju olukordi, kus on vaja viia mingi hunnik asju ühest hunnikust teise, vaja vedada nt segukotte, aidata tõsta aknamehel 400 kg kaaluvat akent jne.

Seega me ei tee pelgalt töid, kus ei pea mõtlema, vaid ka tehnilisemaid asju. Mõned näited veel: seina krohvimise eelne kruntimine, igasugused vahutamised, akna alla betoonribade valamine jne. Ja mõistagi teeme ise järelkoristusi.

JÄRGMISES OSAS: emotsionaalsed otsused ja otsustamise kunst, ootamatused ning planeerimata olukorrad, koduehituse võlud ja valud.